Greenwich

Nagu ma eelnevalt juba mainisin, pean ka selle postituse veel ilutulestikule ja 4ndale juuliga seotud väljasõidule pühendama. Iseenesest oli küll juba 7. juuli ja laupäev, aga nagu ma eelnevalt kirjutasin ka, siis siin kestavadki need iseseisvuspäeva pidustused väga kaua. 

Nimelt oli siis laupäev selline, et üks naine kelle juures Heli vahepeal abis käib, pakkus meile, et kuna läheb enda lastega Greenwichi randa ja jääb sinna ka ilutulestikku vaatama ja piknikku pidama, et tulgu meie ka temaga kaasa. Mõeldud tehtud. Ega meil nagunii paremat plaani polnud ja kuna ma olin juba varem ka (eelmisel korral kui siin au-pair olin) selles linnas käinud, siis oskasin natukene aimata, mis meid ees ootab. 

Nii oligi. Kõik, mis seal oli - oli üli ilus. Kõige naljakam oli see, et läksime täpselt samasse randa, kus ka aastaid tagasi käinud olin, seega oli äratundmisrõõm eriti suur. Esiteks oli juba autode järgi näha, et rahvast on päris paras hulk seal. Edasi toimisime nii, et võtsime kõik oma kompsud, ja uskuge mind, neid oli VÄGA PALJU. Lisamärkusena peangi mainima, et siin on üldse igasugused randa minekud ja piknikud sellised, et kodus kulutatakse mitu tundi, et kõik asjad kokku pakkida ja reaalselt sõidetaksegi randa lõpuks niimoodi, et pool autot on rannavarustust täis - toolid, tekid, külmakotid ja -kastid (mis on üldjuhul täis õlut ja erinevaid karastusjooke), pallid, reketid, söök (krõpsud, lihad, hamburgerid, hotdogid, arbuusid ja muud puuviljad jne). Ja kohale jõudes on enamikul inimestel sellised lahtikäivad kärud, kuhu kogu mant sisse topitakse ja sellega siis vajalikule piknikuplatsile sõidetakse. Okei, see selleks. See, kus meie maandusime, oli ka üli ilus koht. Meie piknikulaud oli ühel suurel muruplatsil, aga samas üldse mitte kaugel rannast. Rannatee hakkas kohe vahetult peale meie lauda. Kuna meil oli suhteliselt suur seltskond seal (olid ka sugulased ja sõbrad, kes olid juba enne meid kohal), oli meil ülimalt lihtne nii heale kohale saada, sest enne meid oli see juba ära võetud ja meie vaev oligi see vaid üles leida. Tegelikult oli üks naine seda kohta juba hommikul kell 6 kinni käinud panemas. Suudate te uskuda, sellepärast täiesti teisest linnast sinna kohale sõita, et vaid justnimelt seeee koht saada. Aga jah. Nii tehakse. See koht oli ka sellepärast üli oluline, et see oli ilutulestiku vaatamiseks üks parimaid kohti. 

Eellugu on nüüd räägitud, edasi lugege piltide allkirju :)

Täpselt selliseid piknikutajaid oli terve see metsaalune täis..

..ja veel rohkem inimesi olid endale kohad sisse võtnud rannas. Ja uskuge mind, see ranna-ala oli kuni ilutulestikuni nii täis...isegi veel rohkem ülerahvastatud kui praegu. Kõik istusid ja vaatasid oma rannatoolidel istudes ja tekkidel pikutades ilutlestikku.

Kui sinna sõitsime sadas tegelikult isegi natukene vihma ja ilm polnud alguses ülde eriti ilus..

..aga mõne aja pärast oli juba PÄIKE väljas ja kõik oli super!

Heheee, keegid pidid seda aeda uuesti püsti panema. Ja teate, mis selle aia taga oli - eramaa! Uuuh, seal oli ka super ilus ja arvake ära, mitu korda ma mõtlesin, et oleks endal selline eramaa??! Ja kusjuures õhtu lõpuks oli vesi niivõrd taandunud, et aed oli veest väljas..täies ulatuses!

Silm puhkas koguaeg..sest kõik vaated olid nii kaunid lihtsalt!

Ja paate hakkas juba kogunema - teadagi miks - ilutulestikku tulid kõik vaatama!

Mu sõbranna Heli teatas kõigile, et tema lõpetab enda õhtu sellel purjekal :D Aga..NO EI LÄINUD JÄLLE NII NAGU SOOVITUD.

Lisaks arvas ta, et kõik arvad, et selle mütsi all on peidus kuulus staar - sellele me vastust ei teagi...aga nii mõnigi inimene võis seda arvata küll :D

Vott niimoodi sätiti kõik olemasolevad toolid valmis, et saaks sinna õigel hetkel oma tagumiku mõnusalt istuma panna ja ilutulestikku vaatama hakata :)

Tema ongi see naine, kellega sinna saime ja tagasi. Ta on 5 lapse ema, KORDAN, viiiiiiie lapse ema - 4 poissi ja 1 tüdruk.

Vetelpäästjad olid ka kohal, nagu alati igalpool (:

Paate oli lõpuks kogunenud ikka väga-väga palju. Juba see vaatepilt, kuidas need paadid seal vees justkui omaette öise linna moodustasid oma vilkuvate tuledega, oli üks kõige ilusamaid. Lihtsalt vaatasid ja vaatasid ja oleksidki võinud seda kõike vaatama jääda. Sama oli ka ilutulestikuga, millest mul küll ühtegi pilti pole, aga see oli super pikk ja seekord nägin nii palju selliseid rakette, mida ma varem pole kunagi näinud - nt spiraalina taevasse lendavad erinevad raketid ja hoopis teistsugused palmid ja..no neid on raske kirjeldada, aga vaatasin neid küll suu ammuli. See ilutulestik oli nii pikk, et lõpuks mõtlesin juba, et okei AITAB, saa läbi nüüd..kael väsis ära.

Aga nüüd lõpetangi selle postituse ja luban, et ilutulestiku juttu ei tule nüüd lähiajal küll kindlasti mitte. Olge tublid seal kodumaal ja järgmisel korral juba uued jutud ja uued pildid! -.-

Teie Mirru.