4th of July!

Tere jälle! Nüüd siis natukene pidustuste juttu ja PILTE ka jälle. Möödunud nädala kolmapäeval oli suur-suur ja tähtis püha siin Ameerika maal. Peaaegu kõigil oli vaba päev ja pered tegid igasuguseid väljasõite ja istumisi ja käisid erinevates kohtades ilutulestikku vaatamas. Kuigi mina olin kuni kolmapäeva hommikuni arvanud, et minu pereema töötab ja seega on ka minul tööpäev, sain siiski hommikul aru, et ei-ei, ka minu peres on kõik vabad. Esiteks ma ärkasin 7.15 hommikul, käisin ilusti pesus ära ja ise mõtlesin veel, et hmm, miks see pereema ennast juba üles ei aja. Ma pole kunagi esimesena üleval ringi kolistanud. Siis mõtlesin, et okei, lähen istun arvutis nii kaua, kui kell 8 saab ja siis lähen üles tagasi. Aga oh imet..keegi ei kolistanud ka kella kaheksaks. Olingi haleda tünga saanud. Loomulikult ma enam tagasi magama ei hakanud minema, sest olin sel hommikul üllatavalt kiirelt unisest olekust lahti saanud ja üsna reibas. Kella 9ks oli ka pere üles tulnud ja sõime kõik koos hommikust. Selle hommiku tähehetk oli REBASE nägemine meie aias. Tõesti, mida ma räägin, siin on täielik loomaaed. Juba kardan, et varsti jalutavad karud ja hundid siin aias. Aga see selleks. 

Edasi kulges päev üsnagi vingelt. Läksin esimest korda perega nende paadile. Jah, neil on paat, mis pole küll suur, aga see-eest on sellega ringi vurada ikka ÜLIMALT vinge. See asub ühes Bridgeport´i jahisadamas, kus nad peavad aastas maksma ikka suure hulga raha, et seda paati seal üldse hoida saaks. Nagu nad ise rääkisid on neil see-eest ka väga palju eeliseid olles selle jahisadama liige. Seal on üldiselt väga karm kord ja alati tuleb kõik inimesed ära registreerida, kes koos nendega ookeanile lähevad, kuid mina seda tegema ei pidanud. Esiteks arvas see regamise onuke, kes on ühtlasi ka baarmen seal, et ma olen Bridgeti tütar..haha, selle peale hakkasime me kõik naerma suure häälega. Ja siis ütles, et ah, ei ole vaja regada seda ilusat blondi tüdrukut :) So, it is all about the hair here! Kusjuures nad ostsid selle väiksema paadi 5 aastat tagasi, kui nende lapsed väiksed olid. Varasemalt oli ka neil väga suur paat, pereema näitas ka mulle seal sadamas, milline see umbes oli - ja uskuge mind - VÕIMASSSSS! Väiksema ostsid nad just eelkõige laste pärast. Et ookeanil käies saaksid lapsed ka vettehüppeid teha ja ujumist õppida, pluss igasuguseud vee atraktsioone kasutada. Tõesti, neil on kõik asjad olemas - veesuusad, veelauad, tube´d ja kõik muu lahe, mida vees kasutada on võimalik. Ja suure paadiga tõesti ei saaks nendega sellist sõitu teha nagu väiksemaga. Kuna nende paat on neid paaril viimasel korral natukene alt vedanud ehk jamasid on suht palju tulnud, siis nüüd on mu perel jälle mõte endale taaskord suur paat tagasi osta. Aga noooh, mitte sellel aastal ilmselt enam. 

Ja meie sõit võiski alataaaaaaaa! Uuuuuuh, seee kõik oli üli-mega-äge. See ookean, need lained, mööduvad paadid ja jahid ning neis lehvitavad inimesed. Skuutrite, süstadega ja muude kõikvõimalike asjadega sõitvad inimesed ümberringi. Seal istudes oli tunne, et oooh, sellist elu tahaks endalegi. Poleks uskunud, et paadi omamine võib nii äge olla. Ja kusjuures seekord tegime me veel väga väikse tripi. Läksime ühte randa, viskasime ankru sisse ja tegime seal ujumist ja vettehüppeid. Mul oli seal nahkdiivanil istudes juba seven heaven, mõelda vaid, mis tunne veel ise roolida oleks!!! Vott nii. Ma rohkem põhjalikumalt sellest paaditripist kirjutama ei hakka, sest ilmselt jõuan ma veel paadisõidu raporteid teile veel hiljem ka teha. Lisan siia sellest sõidust pilte ka, siis saate ise ka parema pildi silme ette :)

Meie paat ootas ka siin rivis. Kahjuks ma ei saanudki meie paadikesest pilti teha, aga ma teen selle klõpsu järgmisel korral kindlasti!

Väike paat aga suured lained!

See alus oli ekstra selle jaoks kohale veetud, et selle pealt saaks õhtul ilutulestikku lasta. Üldse on siinsetel paadiinimestl komme 4. juuli õhtuti oma paadiga ookeanile sõita ja sealt ilutulestikku vaadata. Ka minu pere on seda varasemalt väga tihti teinud. Sel aastal otsustasid nad õhtul hoopis sünnale minna.

Mu famiilia.

Alguses ei saanud vedama, pärast pidama!

Praeguseks ongi kõik, sest tuli välja, et pean praegu kodust lahkuma. Esialgu arvasin, et mul on veits rohkem aega. Agaaa..jääge ootele, 4. juuli õhtused pildid ja jutud on veel tulemas. Kuna neljas juuli pole ainuke päev, mil ilutulestikku lastakse ja selle tähtsa päeva pidustusi peetakse - siin on kogu 4. juuli eelne ja järgne nädal pidude ja ilutulestikega kaetud. Hullem kui aastavahetus! Lähmegi Heliga täna ühte linna nimega Greenwich, kus oleme päeval rannas ja õhtul jääme sealset ilutulestikku vaatama. Saadan teile sinna palju päikest ja sooja, sest siin on seda ilmselgelt üleliia. Jälle on väljas 35 kraadi sooja ja mitte midagi pole hingata. 

Kallistused!