Yachtclub

Kiire update tänase kohta. Võin kohe alustuseks ära mainida, et suht võssa päev oli. Jah, me lahkusime kodust suht varakult, nagu pidime. Mingi u kella 10 ajal lasime juba varvast. Läksime essana alksipoodi - pereema ja - isa ostsid õltsi ja siidrit paar kasti. Siis võtsime kütust ja suundusime edasi jahiklubisse. Seal võttis pereema mulle ja endale Bloody Mary´d nagu ta alati teeb :D Lõpuks siis saime paadi peale ja hakkasime liikuma. Aga üks asi, mis kõiki häiris - oli ILM. JA just tuul eelkõige. Kuulasime paadimeestele mõeldud raadiot ja guugeldasime ka netist ilmaolude kohta. Mõtlesime alguses, et kuna vihma ei luba ja nii suurt tuult ka mitte, siis jätkame siiski oma teekonda. Kusjuures sõit sinna saarele, kuhu minema pidime oleks 1,5 h pikk olnud. Aga nii kui jõudsime rohkem avamerele hakkas nalts pihta. Paat kõikus suht hullult ja lapsed hakkasid kartma. Derek hakkas isegi nutma ja tahtis tagasi minna. Ka taevas läks ikka eriti pilviseks ja siniseks ..ja seega otustasimegi, et ok..lähme tagasi sadamasse, sööme lõuna ära ja vaatame, mis siis saab. 

Lõunat sõime seal samas - jahiklubis - neil on üli head söögid seal. Appi, ma pean teile rääkima mis jubedalt suure võileiva (mis oli rohkem burgeri moodi) ma sain. See oli nii kõrge, et isegi mingi hiiglane poleks saanud sealt ühtegi ampsu võtta. Kujutage ette, et te panete 3-4 mäki juustuburxi üksteise peale ja siis üritate hammustada - just nii kõrge kuhi oligi. Ja ma sain essatt korda merekarpe proovida..pereisa tellis ja andis proovida. Uuuuuuuuh, mulle üldse ei meeldinud. Liiga elus asjad, et süüa. Täielik kala maitse oli, aga mitte töödeldud kala, vaid sellise, mis tuleb otse ookeanipõhjast. Neelasin alla lõpuks selle molluski ja selline tunne oli, et ta elab kõhus edasi. 

Kuna ilm paremusemärke ei näidanud, siis otsustasime, et läheme bowlingusse. Kuna olime kõik lahtiste jalanõudega, siis essana pidime minema kuhugi poodi, et endale sokid osta. Aga kui sinna poodi jõudsime, hakkasid pereema ja -tütar hoopis jalanõusid shoppama ja aeg muudkui lendas. Lõpuks otsustas keegi guugeldada, et kas see bowlingu pleiss üldse lahti on - ja looooomulikult seee polnud üldse lahtigi. Ja teise linna ei viitsinud ka keegi sõita enam. Oeh. Siis sõitsimegi koju tagasi ja siin me nüüd oleme. Kell on kohe 5 ja õhtu on juba uksele koputamas. Ema oli nii mures, et isal selline igav sünna oli, aga ma usun, et eks nad veel lähevad õhtul kuhugi istuma. Ma küll vist enam kaasa ei viitsi täna kuhugi minna, mulle tänaseks aitab sellest tiksumisest. Kui hästi läheb, siis lähme Heliga kinno hoopis, Step Up Revolutionit vaatama :) Juba teine kinoskäik siin..eelmisel korral käisime Magic Mike´i vaatamas.

Pean teile veel rääkima, mis huvitav asi siin täna jutuks tuli. See on tegelikult varemgi õrnalt läbi jooksnud, aga seekord arutati ikka pikalt ja laialt selle üle. Jutt käib minu siia tagasitulemisest ja kooli minemisest ja elama jäämisest. Uskumatu, aga nad jälle ütlesid, et Merit, kui sul Eestis tööd pole ja kui kool läbi saab ja sa tunned, et sa tagad siia tagasi tulla, siis meie kodu uks on alati lahti. Et tule siia, ela meie juures ja käi koolis. Ilmselt nad ikka eeldavad, et ma töötan ka neile mingil määral, aga mitte vast terve kohaga. Või noh, ega kooli ajal nagunii lapsi päeval kodus pole. Pereisa ütles, et nemad aitavad mul selle kooli viisa saada ja aitavad tõestada, et nemad on minu tuttavad jne, et asjad lihtsamad oleksid. Issand, ma pole tegelikult sellele nii täpselt mõelnudki ja ma isegi ei tea, missuguseid dokumente ma vajada võiksin, et siia kooli tulla. Üleüldse, töötada oleks vaja nüüd, vb ma ei tahagi kohe magistrisse joosta. Ja siis pereema ütles, et ..ja kui ei saagi viisat, siis tuled ikka turistikaga ja leiame sulle mehe, kellega abielluda ja Gwen on lilleneiu :D Haha, lubas mulle juba kuhugi match.com-i konto teha ja date´sid hakata kokku leppima. Haaaaa-ha. No vot siis. Nali naljaks, aga ma tõesti olen siin just viimasel ajal Heliga ka väga mitmel korral sellele minu äramineku teemale peatuma jäänud ja nii rõõmus meel on kuulda, et minu blond sõbranna ütleb ka, et ta ei taha mõeldagi sellele ajale, kui ma ära lähen ja et tema suvi on 100x parem olnud tänu sellele, et mina siin olen. No rääkimata sellest, kui õnnelik mina veel olen, et tema mul siin on! :) Ma ausalt öeldes ei kujuta ka ette seda olukorda, et ma ei saa Heli juurde jalutada, talle kõnesid teha, sõnumineerida ja üldse temaga igasuguseid blondide lollusi edasi teha. Rääkimata meie megatreeningust. Aga samas ei jõua ma ka seda hetke ära oodata, millal Eestimaal maandun ja millal teie kõigiga nalja saan teha, sest ma missin Teid mu kallid sõpsid ikka väga-väga-väga. Olete igal jumala päeval minu mõtetes!!!!! :)

 Teisipäevad on ikka nii mõttetud. Tänane oli ehtne näide sellest. Kõik läks võssa, pidime NY külje alla mingisse mega ilusasse kohta minema, aga lõpuks istusime selle asemel hoopis päev otsa jahisadamas. Pidime bowlingusse minema, aga selle asemel rümasime mööda linna ringi, et sokke leida..ja sokkide ostmise asemel osteti hoopis kõike muud. Jne. Käks, ma lähen kohe sinu paki kallale ja loosin endale ühe tsitaadi. Hahaaaaaaaaaaaaaaaa, eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii..enam parem lause ei saanud tulla. Siin see on: "Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda päeva kui `vanu häid aegu`." Uskumatu, kui ÕIGE! See oli ikka üli hea! Nii et inimesed, võtke ka teie see tõsiasi endale teadmiseks kui teil pole teie arvates just kõige õnnestunum päev olnud :)

M i r r r r u k a s