Jõuuu rahvas, Mirr on hoos jälle. Heh, tegelikult väga ei viitsi küll kirjutada, aga natukene nagu viitsin ka. Teen suht lühikese sissekande oma tänasest päevast. Ega tegelikult midagi ägedat ei juhtunud, see päev oli nii-nii kiire. Hommikul jalutasin koeraga koos lapsed kooli, tagasi tulles sõin hommikust ja siis jokutasin netis paar tundi. See viimane tegevus oli ilmselge viga, sest ma teadsin kohe, et lõpuks tuleb mul ajast puudu, et enne laste tagasi jõudmist kõik vajaminevad asjad ära teha. Ja nii oligi. Minu tänase päeva eesmärk oli suuretoa kappide ja riiulite koristamine (nagu reaalselt kõige ümber asetamine ja suur-suur koristamine, mitte lihtsalt mingi tolmuvõtt vm), auto koristamine seest ja pesemine, pluss paari lillepeenra korda tegemine. Neid viimaseid töid tahtsin ma juba sellepärast teha, et saaks samal ajal päikest võtta, sest ilm oli sjuuper jälle :)! Nii ..asjadega läks nii halvasti, et kappe ning riiuleid koristasin poole 2ni ja peale seda jõudsin vaid auto seest puhtaks teha. Oligi kõik. Ei mingit autopesu, ega rohimist. Aga noh, suva. Teen siis homme, kuigi homme pidi mul basseinipäev tulema. Aga ma arvan, et jõuan mõlemat teha, sest isa on ka kodus ja ma töötama tegelikule ei peaks. Auto tahan kindlasti ära pesta, sest lubasin seda juba täna teha ja paar lillepeenart jõuab ka vast ikka üle käia. Oeh, kui te vaid näeks, kuidas auto säras seest. Kõik on nii puhas. Aga ma panustan sellele, et esmaspäeval on auto põrand juba mingit puru ja muud jama täis ja võin uuesti oma koristamisega pihta hakata. Edasi kulges tänane päev niimoodi, et nii kui lapsed bussi pealt kätte sain, pidin nendega mall´i minema, et Gweni prillidel järel käia. Oeh, see oli suht okei käik, päris nalja sai nendega seal kaupsis. Käisime veits ringi ka ja ma pean ütlema, et nendele lastele meeldib shopata. Gwen räägib mulle siin juba kolmandat päeva, et enne minu äraminekut peame me kahekesi (ainult mina ja tema!) shopingule minema. Ta on vanematelt raha ka küsinud juba mitu-mitu korda, et me minna saaksime, aga keegi ei taha nagu selle koha pealt kuulda :D Lõpuks olime seal kaupsis nii kaua ringi kõndinud, et aeg jooksis jälle kokku..pidime kiirelt koju tagasi tulema, et tüdruk süüa saaks ja kiirelt riided ära vahetaks, et saaksime temaga trenni minna. Nüüd on niii, et poisil on 3 korda nädalas trenn (esmasp, kolmap ja reede), aga tüdrukul on praegu veel ikka igapäev trenn. Siis läkski kuidagi nii, et mina viisin ta trenni ja mõtlesin, et ah suva, ma ei hakka täna kodus trenni tegema, et pigem jään temaga sinna, annan vanematele vaba õhtu ja olen ise temaga seal selle 2 tundi ja jooksen..ja tegingi nii. Vanematel oli ka kohe hea meel, sest meile tulid täna ühed naabrid ka külla ja siis neil oligi hea juba varakult kodus olla ja nendega jutustada, ilma, et nad oleksid pidanud tüdrukule järg minema jne. Oeeeh. Tegin täna selle 2 tunni jooksul 11900 sammu! :D Ma ostsin endale kella, kus on sammulugeja ja nüüd ma olen nii pöördes enda sammude järgimisega :D Või noo, lihtsalt huvitav on teada, palju samme sa vahepeal astud. Tegelikult vist öeldakse, et päevas peaks vähemalt 10 000 sammu tegema. Vb pole ka nii, ma ei tea, aga kuskilt on meelde jäänud. Seega ma olen väga õnnelik, et mul nii palju samme kokku tuli vaid selle kahe tunniga ja vähemalt pooled olid veel jooksmise sammud :) Peale trenni tulimegi koju, istusin veits nende külaliste ja pere juures..käisin pesus ja olengi jälle oma toas. Megaväsinud ja valmis kohe uinuma.
Aaa, mis ma tegelikult rääkida tahtsin on see, et ma tegin ühe otsuse selle tänase kiire päeva jooksul. Ma ei teagi, kas see on vale või õige ja ma isegi ei tea veel täpselt, kuidas ma selle otsuse koha pealt tunnen, aga tundub, et oleks mõistlik nii teha. Mäletate, ma rääkisin, et nvsel on nii palju asju vaja korda saata ja ma ei tea, kuidas ma enda aega pean planeerima jne. Otsustasin, et ma jätan selle NY tripi üldse ära. Esiteks oleksin ma kõiki neid kohti külastanud, mida ma juba näinud olen, mõnda isegi rohkem kui ühe korra. Teiseks oleksin ma seal raha raiskanud jälle mingite NY suveniiride peale ja otseselt mul sealt midagi vaja ei oleks. Seega mõtlesin, et ei hakka selle rongipiltei ja niisama ninni-nänni peale rahhi raiskama ja ostan pigem midagi korralikku või ei osta üldse midagi. Jah, kindlasti oleksid need vaated seal siiski jälle wow-efektiga olnud ja ma oleksin kindlasti selle päevaga rahul olnud, aga samas mõtlen jälle, et siis ongi põhjust kiirelt tagasi tulla ja NY ikka pikemalt peatuda ja kogu selle linna sära nautida ning tegemata jäänud asju teha. Õnneks me tegime eelmisel korral Heliga seal käies ka päris hea jalutuskäigu, nägin mitmeid kohti ja sain oma põhi tahtmise teoks teha - üle Brooklyni silla kõndida! :) Kahju muidugi, et paljud ägedad pildid tegemata jäävad, aga jällegi - ongi põhjust tagasi tulla! Veel üks asi on see ka, et Helil ei võimaldaks praegu vist NY üldse tulla, seega poleks üksinda üldse huvitav minna. Kuigi ma algselt arvasin, et vahet pole, lähen üksi kasvõi, kui muudmoodi ei saa, peaasi, et lähen. Ja see meelemuutus tuli mul ka jumalast suvalise koha pealt. Lihtsalt hakkasin asjade üle mõtlema ja üks mõte viis teiseni. Ma loodan, et ma ei pea ütlema, et kahetsen seda otsust. Kuigi, ma vist ilmselt tean juba, et ma ühel hetkel kindlasti ütlen seda. So, i can only imagine, what would it be like. Aga kõike head ei peagi korraga saama, ONJU!? Ja õnneks pole see minu esimene NY külastus, nii et kõik ongi liiga värkselt meeles :D
Hetkel ei tea veel täpseid nädalavahetuse plaane. Homme õhtul siis ilmselt vaatan lapsi ja edasi ei tea mitte midagi hetkel. Eks ma üritan teada anda, kui selgust saan. Või vähemalt pärast tagantjärele kirjutada, mida korda saatsin.
M i r r r r u
No comments:
Post a Comment